Minu töö

Iseseisev töö: Igal üliõpilasel tuleb kursuse käigus koostada ning kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi). Iseseisev töö koosneb ühe või mitme taristu kasutusdisainist: ressursi kirjeldus; kasutusvaldkonna kirjeldus; tugimaterjalid, juhendid õpetajale; tööplaani moodul; tunni plaanid; tagasiside; analüüs ja soovitused.
Ressurss: koduleht Weebly keskkonnas töölehtede jm selle programmi õppimisega seotud materjalide jaoks http://scratchime.weebly.com/index.html
Kasutusvaldkond: õpetajatele programmi Scratch iseseisvaks õpetamiseks 2.kooliastme õpilastele. Olemas on nii videojuhendid kui ka Wordis tööjuhendid. Lisaks tulevad sinna ka parimad õpilaste tööde näidised.

Esimesed tunnid on valmis ja õpilastega läbiviidud. Edaspidi lisandub järjest tunde, mida õpetaja saab kasutada programmi Scratch samm-sammuliseks õpetamiseks. Lisaks on tulemas sinna ka erinevad teemad ja nendega seotud iseseisva töö lehed. Kui uued oskused omandatud, saab neid kasutada nt kinnistamiseks. Töölehed peaksid andma võimaluse selle programmi erinevaid võimalusi näidata, õpetada ja õpitut kinnistada. Õpetaja saab ka ise koos lastega samm-sammult programmiga toimetamist õppida: iseseisev töö on siin üks märksõna. Selle õpidisaini väljatöötamise teine oluline koht on: programmeerimine ei ole keeruline, see on põnev ja jõukohane ka noorematele õpilastele.
Esimesed tunnid kinnitasid seda arvamust. Ka tegi mu oma sihtgrupist pisut noorem poeg seda, kui  mind toimetamas nähes kohe ka kõik järele proovis. Silmade särades ja ilma suurema abita.

Inspireeriv koolitus, konverents jms

Vot, kus lugu! Selle töö olin kuidagi kahe silma vahele jätnud! Ilmselt on asju ikka nii palju kuhjunud, et mõni asi võib unuda. Parem hilja, kui üldse mitte....

Ma mõtlesin selle üle päris pikalt, milline seminar või koolitus mind kõige enam on inspireerinud ja välja mõelda seda ühte on ikka keeruline küll. Ütleme nii, et eTwinninguga seotud koolitusseminarid ja igasügisesed konverentsid õpetajatele on olnud inspireerivad. Mitte ei tahaks välja tuua ühte esinejat: mind inspireeris nende erinevate esinejate kogum ja õhustik ise. Mina, kes ma ülikooli ajal arvutiõpetust pidasin üheks kohutavamaks õppeaineks ja hoidusin arvutitest ka tööl esialgu aupaklikku kaugusesse, poleks ilma nende üritusteta ilmselt küll julgenud haridustehnoloogiaga lähemalt tutvuda.
Aga ka sisekoolitused võivad inspireerida: seda näitas Ingrid GAGi sisekoolitustega ilmekalt. Pisiku sain juba sealt.
Tean, et ei vastanud nii, nagu ehk oodati, aga tõsi on, et mina leian inspiratsiooni viljakast õhustikust ja püüan innustuda kõigest, mis huvi pakub (ja seda on palju).

Iseseisev töö

Kodune töö: tähtaeg 16. november - anna lühiülevaade, milline tuleb sinu tehtav iseseisev töö. 

a. probleem või teema, millele üritad lahenduse leida, luua

b. sihtgrupp

c. ideekavandi kirjeldus - kuidas probleemi lahendada kavatsed

Mina kavatsen luua õpidisaini programmeerimisprogrammile Scratch. 

Kuna GAGis on matemaatika-muusikaklassid, kus on ka arvutitunnid, siis õpitakse seal lisaks muudele matemaatikateemadele jm arvutialastele programmidele ka programmeerimist. Alustatakse programmiga Drape, siis kasutatakse programmi MS Logo. 2.kooliastmes oleks vaja jätkata programmeerimisega ja selleks sobib Scratch (eriti oma visuaalse poole ja võimalusega raskusastet valida ja järk-järgult edasi liikuda).

Mõtted õpidisaini kohta:

1.  Programmi Scratch kasutamiseks töölehtede loomine.

2.  SG: 2.kooliaste

3.  Ideekavand

Luua Weebly keskkonda õppematerjalide ja töölehtede talletamiseks veebileht, kust on neid hiljem mugav õpetajatel kasutamiseks võtta. Luua videojuhendid (koostöös IT spetsialisti ja haridustehnoloogiga) ja Wordi-töölehed, mille abil saab tunde läbi viia.

Mõtteid pärast Reaalkooli külastust

Reaalkoolis nähtu-kuuldu oli huvitav ja inspireeriv. I-Padid tundusid päris toreda vahendina, et algklassides õppetööd huvitavamaks muuta. Muidugi sobivad nad ka suurematele õpilastele, aga algklassidele eriti hästi. Meeldis ka klassiblogide tegemine. Olen seda ka ise lastega teinud, aga kogu kooli ulatuses pole sellist blogimist enne näinud.


Kodune töö:
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri plaan ja toimimine


Tegin selle mõistekaardina. Kasutasin programmi FreeMind. Andmed sain Ingridilt: seega on see meie ühine projekt.

2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused


Ma arvan, et GAGi taristu on otstarbekalt kasutusel ja leiavad pidevalt rakendamist: olgu siis tegemist arvutite, puutetahvlite vms. Ka arvutiklassid on enamasti hõivatud ja sinna tundi planeerides peab varakult aja kinni panema.
Osa kasutusel olevast tehnikast on juba üsna paljukasutatud: selle väljavahetamine oleks kindlasti üks tulevikuplaane. Ka võiks olla rohkem häid, aga kahjuks tasulisi programme, mida kasutada. Õpetajate valmisolek arvutitega ainetunde läbi viia on kasvanud, aga on veel terve rida õpetajaid, keda see ei huvita: ka nemad võiksid end uuemate tehnoloogiavõimalustega kurssi viia. Kui aga mõelda, et huvi suureneb, siis ilmselt peaks ka arvutiklasside arv kasvama.
I-Padid algklassidele: miks ka mitte!

Haridustehnoloogiline mõtisklus 2

Kuidas HT käitub?
Haridustehnoloog on inimene, kes peab jõudma uuenduslike tehnoloogia saavutustega, mis haridust edendada aitavad, iga oma kolleegini: olgu see ülemus (kelle heakskiiduta jäävad uuendused ja head tehnikasaavutused vaid unistusteks), õpetaja (kes vähemal või rohkemal määral oskab või tahab ITd hariduse hüvanguks kasutada) või majandusjuhataja (kes rõõmsal meelel juhtmeid vedada ja ühendada laseb) jne. Järelikult peab haridustehnoloog olema väga hea strateeg: ta leiab iga indiviidi südamesse tee õigeid meetodeid valides (meelitades, ähvardades, kasutades kavalat taktikat tema-juba-lubas-seda-teha-miks-siis-mitte-sina, entusiasmiga nakatades, eeskujuga julgustades jne).  Hea haridustehnoloog on asendamatu abimees (naine) koolis, aga ka hea teiste rakendaja. Haridustehnoloog on hea visioonitundega ja laia silmaringiga ning kiire mõtlemisega ja tegutsemisega: tema teadmised, oskused ja hea reaktsioonivõime teevad temast peaaegu superinimese.
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?
Läheneda personaalselt. Nt:vaata, kui hea asja ma leidsin! See sobiks väga hästi sinu klassile/ sinu aine jaoks. 
Läheneda vajadusele ja õpetajate initsiatiivile toetudes. Saata kiri: Kuna paljud on tundnud puudust sellisest toredast vahendist/ koolitusest, siis teile vastu tulles tuleb koolitus... Kes saaks sellest siis veel keelduda!
Läheneda autoriteediga mõjutades. Nt: Meie majas on vaja arendada IKT-alaseid oskusi nagu selgus viimasest küsitlusest- seega on oluline Teie osalemine koolitusel.

Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?
Meie koolis kasutatakse päris palju erinevaid e-keskkondi, sest meil on väga hea haridustehnoloog ja ka palju entusiastlikke õpetajaid. Valik lähtub eelkõige ainest, mida õpetatakse.

Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...
Enamus pakkumisi, mida võiks kasutada, on tulnud haridustehnoloogilt. Aga oma mõtteid ja vajadusi annavad teada ka õpetajad, õppetoolijuhatajad, kasinamalt juhtkond. Otsuse, mida kasutada, mis vallas koolitada, langetab haridustehnoloog eelnevast lähtudes.
Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?
Üldiselt on valikud olnud õiged. Ei meenu, et midagi oleks olnud täiesti ebaõnnestunud. Mõnele koolitusele on vähem osalejaid olnud pigem ajafaktorist lähtudes (pingeline tööperiood, pühade-eelne aeg jne).
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Ilma analüüsimata ei saa. Kui sa ei vaata üle, mida sa oled teinud, ei analüüsi seda, siis kus sa tead, kuhu edasi liikuda, mida muuta, et olla veelgi tõhusam, et teha seda, mis veel parendamist vajab.

Lisaülesanne: näpunäiteid tegev HT-lt kuidas jõuda koolijuhini - nippe ja trikke
Kuna ma pole tegev haridustehnoloog, siis nipisoovitusi oma kogemusest pakkuda pole. Küll aga olles ise poolenisti juhtkonnas, siis mulle tundub, et toimib konkurentsile vihjamine (meie konkurentkoolil on juba sellised oskused, vahendid, me pole ju kehvemad. Või me oleme ju innovaatilised ja teistest paremad, siis peaksid meil kindlasti olema sellised vahendid, meie töötajad nii koolitatud jne).

Minu haridustehnoloogiline mõtisklus

Haridustehnoloogia on mõiste, mille kohta mõned head aastad tagasi poleks ma ilmselt osanud mingit arukat seisukohta võtta. Asjad muutusid, kui GAGi tuli tööle nakatava töötahte ja IT-vaimustusega haridustehnoloog Ingrid. Esialgne umbusk sellise ametimehe suhtes asendus peagi sõbraliku aktsepteerimise ja siis juba toimeka vaimustusega.Tema õhutusel ja taganttõukamisel sai minust peagi üks haridustehnoloogia jüngritest, kes oli valmis katsetama ja ellu viima kõiki tema poolt pakutavat. Esialgne IT-alane pelglikkus kadus tasapisi ja lastega koos muutusin ise ka järjest avatumaks, teadlikumaks, julgemaks ja huvitatumaks. Nii muutuski haridustehnoloogia märkamatult üheks minu töö osaks: ainetunnid arvutiklassis, uued vahendid, ainekavad matemaatika-muusikaklassile arvutiõpetuseks, programmeerimine, põnevad keskkonnad, õpetajate harimine, eTwinning, digikoolitused jms said minu igapäevaelu lahutamatuteks osadeks.
Ja mis seal imestada, kui Ingridi kutse koos minna haridustehnoloogia magistriõppesse pärast sisemist võitlust enda kahtlustega (kas olen ikka sobiv ja kas oskan ikka piisavalt) mind sellele rajale toonud on. Ma ei tea, kas minust saab just täiskohaga haridustehnoloog, aga olen üsna kindel,et selle alaga tegelen kindlasti edasi. Tõsi. mulle meeldib enam see hariduslik pool. Samas olen muutunud juba üsna teadlikuks tehnoloogilisest poolest. Vähemalt ei tekita see minus hirmu. tekkinud on teadmine, et kõik tehnilised probleemid on ületatavad või kui ei ole, siis tehnoloogilisi vahendeid saab alati välja vahetada (veel paremate, veel rohkem võimalusi pakkuvate vastu). Aga inimest saab harida ja teda aidata tehnollogiat kasutama kõige mõnusamal ja kasutoovamal moel. Ja selleks on haridustehnoloog just õige inimene. Silmade särades ja osavalt motiveerides toob tema kõik toredad vahendid, põnevad meetodid, uudsed lahendused nii õpetajate kui ka õpilasteni ( olgu siis vahetult või õpetajate vahendusel).
Kui mina suudan tulevikus samal moel innustav ja motiveeriv olla, kui minu head tuttavad kogemustega haridustehnoloogid, siis olen rahul. Tuua inimesi naeratades tehnoloogia juurde, neid toetada-julgustada ja haridustehnoloogilise pisikuga nakatada, ongi suurim väljakutse minu jaoks. Ja küll see eduelamus siis ka tuleb!

Tere tulemast, haridustehnoloogiline taristu!

siin on üks väike IT-beebi, kes juba emapiimaga IT-tarkusi kogumas

Muudan oma õppeblogi suunitlust.
Eelmise aasta digimaterjalide teemalt liigun edasi haridustehnoloogilise taristu poole.
Edasised materjalid on siin juba sellest vallast.

14.nädal 10 käsku kvaliteetse digitaalse õppematerjali loomiseks

Õppematerjal
1. ... on loogiliselt ülesehitatud lähtudes korrektselt püstitatud õpieesmärkidest ja -väljunditest
2. ... on arusaadavalt struktureeritud, vormistus ja kujundus lihtne ja ühtse stiiliga
3. ... on varustatud korralike metaandmetega
4. ... sisaldab arusaadavalt sõnastatud õpijuhendeid ja -ülesandeid
5. ... sisaldab enesekontrolliülesandeid ja reflektsioonivõimalusi
6. ... keeleliselt korrektne
7. ... arvestab autoriõigustega, sisaldab korrektseid viiteid
8. ... sisaldab juhendeid, illustratsioone ja videoid, mis on kvaliteetsed ja põhjendatud
9. ... on optimaalse mahuga
10. ... on rakendatav erinevate veebilehitsejatega ning üldtunnustatud formaadis

13.nädal Viitamine

Kahtlemata on selle nädala teema magistritöö tegemist silmas pidades väga vajalik. Hea, kui tead, kuidas viidata ja kust sellekohast abi leida: artiklitest ja juhenditest, mis õpikeskkonnas üleval, on selles osas palju kasu.
Mendeley sain arvutisse hõlpsasti alla tõmmatud, aga hätta jäin veidi materjalide üles panemisega. Mendeleyst otsida on lihtne, kui tead täpselt, mida tahad leida. Kui aga püüad üldiste märksõnadega läheneda asjale, siis vajalike materjalide selekteerimine on väga aeganõudev, sest erinevaid artikleid jms tuleb palju.
Eile tegelesin otsingutega ja keskkonnaga tutvumisega päris kaua, aga vajalikku tööd valmis ei saanud. Beebi ei olnud ka just kõige koostööaldim selles osas. Pusin täna edasi.
Sain üles pandud raamatu, veebileheküljed ja artikli Mendeleysse. Konverentsikogumikus ilmunud artiklit ei leidnud. Selle pean hiljem lisama.

• raamat (Book)

Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I., (2001) Eesti elusloodus, Varrak

• teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)

Kirch, S.A. (2009). Identifying and resolving uncertainty as a mediated action in science: A comparative analysis of the cultural tools used by scientists and elementary science students at work.  Science Education. Loetud aadressil http://doi.wiley.com/10.1002/sce.20362

• konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

• veebilehekülg (Web Page)

Pedaste, M., Sarapuu, T., Mäeots, M. (kuupäev puudub). Uurimuslik õpe IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Minu poolt otsitud materjalid asuvad siin

12.nädal autoriõigused

Oma seekordset postitust pean alustama vabandusega, et töö tuleb hiljem tähtajast. Põhjus on aga väga mõjuv: nimelt sain ma õnnelikult kolmanda poja emaks. Ja meie esimene koosoldud nädal kulus kiirelt kohanemisele.

Autoriõiguste teema polnud mulle võõras, sest erinevatel koolitustel, ka enda omadel, on see üks asi, millest kindlasti räägitakse. Samas on kordamine ju tarkuse ema.

Analüüsiks valisin ühe õppematerjali repositooriumist Vestlusteema prantsuse keeles, autor Irina Koksharova. "Minu kodu". Autoriõigused on kirjas. Seda materjali võib kasutada mitteärilistel eesmärkidel, autorile viidates ja jagada võib seda samadel alustel. Lisatud on ka palve, et materjali kasutamine registreeritaks logides veebilehel end sisse.

Mina olen üldiselt avatud õppematerjalide jagamisele: kui keegi on hea materjali valmis teinud, siis võiks seda ka teistega jagada. Luues uusi õppematerjale, siis pean õigeks nende jagamist: küll mitte seda, et keegi kautab minu tööd  oma ärilisteks eesmärkideks.

Tallinna Ülikool on minugi arvates üsna avatud: osad veebipõhised avatud õpikeskkonnad ja ka osad õppematerjalid on kõigile kättesaadavad. Samas on arusaadav, et osad materjalid on õpikeskkonnad on kaitstud parooliga või pääsevad sinna vaid teatud inimesed.

11.nädal Arvutipõhine testimine

Minu arvates saab teste teha ka lihtsamal kujul kasutades googledocsi. Ka SMARt puutetahvli tarkvara laseb teha päris toredaid teste, eriti väiksemaid silmas pidades. Tõsi, seal ei saa hästi erinevaid küsimusetüüpe kombineerida: üks test on ikka ühetüübiliste küsimustega. Väiksemate jaoks sobib see siiski nii kordamiseks kui ka testimiseks.
Endale meeldib rohkem kasutada testimiseks nn avatud küsimusi. Kasutan ka etteantud vastustega küsimusi, aga igas testis on kindlasti küsimus, mis lapselt nõuab mõtlemist, arutlemist ja vastamist nn probleemküsimusele. Ka kasutan meelsasti küsimusi, mis nõuavad lapselt ka veidi nuputamist- teistlaadi mõtlemist: seda küll rohkem lisaülesannetena testi lõpuosas.
Olen loonud ise päris palju erinevaid töölehti ja püüdnud jälgida, et küsimused oleks erinevad: siis väsivad lapsed ka neid tehes vähem (vaheldusrikkus hoiab vaimu virgena).
Ma kasutan teste, aga ma ei ole ise seda tüüpi õpetaja, kes pidevalt lapsi testib ja kontrollib. Samas saab teste teha ka kordamiseks, see ei pea olema vaid teadmiste kontrolli vahend. Peaasi, et õpetajad nendega üle ei pinguta, sest kontrollida on teste lihtsam, kui näiteks loovamat lähenemist nõudvaid probleemülesandeid.

Katsetasin testi tegemisel enda jaoks täiesti uut vahendit TATS. Ja kuigi algul mõni asi ei olnud kohe kergelt hoomatav, siis väga keeruliseks seda vahendit ei pea. Sain hakkama. Kasutasin mitmikvalikuid, ühendamist, järjestamist ja lünkade täitmist. Oleksin tahtnud teha ka pilte ja teksti ühendava küsimuse, aga ei leidnud selleks võimalust. Kas seda seal teha saab? Pilti üles laadida saab: seda nägin.
Grupi loomine ja lastele testi saatmine tundus ka päris mugav. Proovisin: test jõudis adressaadini ja oli täidetav.
Test asub siin.
Kahjuks pole ma veel PETSiga ühendust saanud, et see sinna üles panna. Kui õnnestub, siis teen seda.

Videotöötlus

Videode tegemine on minu jaoks siisani ilmselt kõige võõram teema. Kontaktpäeval proovitud toimetaminne andis julgust ja soovi sellega ka edaspidi tegeleda.
Nüüd siis tegin kasutades camstudiot ka ekraaniviisori programmist Tere, kevad. Seegi oli uus kogemus. Esimese korra kohta ei saanudki kõige kehvem. Mõned probleemid, mis mul tekkisid:

• unustasin märkida, et tahan lindistada häälega: sain esimesel korral kena video, millel puudus heli
• esimesel salvestamisel kadus tehtud töö kuhugi, kust seda leida ei õnnestunudki
• mitmendal katsetusel sai asi tehtud, aga kuulamisel häirisid klahvivajutuse plõksud
• ka jäi lõppu see, kuidas ma otsisin Stop-nuppu
• sõprade abil (aitäh, Ingrid!) sain teada, et video saab paremaks tuunida moviemakeri abil: tegingi siis seda. Vähemalt lõpu sain korda. Klõpsatusi maha ei saanud
• kuna oli esimene katsetus, siis ei teadnud ka algul, kuidas video üles panna: üritasin otse siia, aga selgus, et nii lihtne see ka pole. Sõbrad andsid nõu ja saigi asi youtube abil korda.

Siin siis see esimene "vasikas" ise.

Koolielus on ekraaniviisorit kasutades tehtud palju juhendeid ja oma lihtsusega on need mugavad kasutamiseks.
Raske õppustel, kerge lahingus! Kindlasti kasutan seda vahendit ka edaspidi, sest sel moel on hea lastele teha juhendeid, kuidas ühte või teist asja tunnis teha. Kuidas toimetada, sai läbi isiklike raskuste palju selgemaks.


Tegin veel ühe juhendi  Aviary kasutamise kohta.

Helitöötlus

Uurisin siis seekord helifailidega seonduvat. Lähtusin uurimisel oma sihtgrupist so algklassilastest ja leidsin mitmeid toredaid asju, mida saab kasutada just nendega. Vikerraadiost leidsin toredaid kuuldemänge lastele
ja looduskalendri , mida saab  loodusõpetust õpetades väga hästi rakendada.

ITunesU oli tore avastus. Seal on palju põnevat. Eriti huvitavad tunduvad ajalooga seotud loengud ja loomulikult leiab sealt ka õpioskuste kohta. Vabadel hetkedel ja teatud teemadesse süvenedes otsin sealt kindlasti oma teadmisetele lisa. Ka keeleoskuse arendamiseks on need head materjalid.

Ise tegin väikese pildiesitluse Aastaaegadest ja lisasin sellele audiofailina Saksa rahvalaulu aastaajad. Audacityga toimetades tekkis mul ootamatu probleem MP3na salvestamisega: lõpuks küll siiski õnnestus tööle saada vajalik seade, aga aega läks palju kaotsi. Ka müra vähendamisega tekkis olukord, kus ka mu enda hääl muutus vaikseks: seega pidin mürataseme jätma üsna nii nagu see lindistamisel oli. Õnneks polnud erilist  taustamüra.
Slaidide ajastamine pole ka päris see, millega rahule võiks jääda: ei õnnestunud paremaks sünkroniseerida. Ilmselt tahab see tegevus veel harjutamist.
Minu slidecast Aastaajad peaks olema üleval Teile tutvumiseks.
Tahtsin panna üles ühe teise esitluse, mille puhul on ka kasutatud Audacityt, aga kahjuks oli see liiga mahukas, et slideshare üles panna. See oli minu esimene kokkupuude helifaili lisamisest esitlusele ja see võttis palju aega, aga tulemus oli minu arvates vaeva väärt.

Lisan siia oma Aviary veebipõhise helifaili loojaga tehtud taiese Kevad

Aastaajad

Check out this SlideShare Presentation:

Aastaajad

View more webinars from Kristi Rahn.

Fototöötlus

Minu töös on kasutatud fotosid, mis on tehtud Eestimaa erinevates kohtades kultuuriloolistest objektidest, mis mulle endale ühel või teisel viisil tähtsad. Need on Eestimaa jaoks ajalooliselt olulised kohad, mis on seotud minu elu erinevate etappide ja kohtadega. Üles on fotod võetud 2010 aastal.



http://mapaset.4bcj.com/mapmyset.aspx?lat=58.8971122&long=25.8414912&sid=72157626254822920&z=7&h=400&w=600

Olen Flickriga ka enne toimetanud, aga seda kaardirakendust ei ole kasutanud. Tore vahend! Kasutan kindlasti seda ka edaspidi: seda saab õppetöös väga hästi rakendada.

Õpitehnoloogia standardid

Uurisin pakutud materjale ja veendusin taas, et ei saa läbi standarditeta kusagil. See hõlbustab materjalide leidmist netist ühest või teisest parameetrist lähtudes, see võimaldab paigutada neid standarditest lähtuvalt ja vahendada infot repositooriumite vahel. Abiks igal juhul.
Samas olen nõus Arkadiga, kes ütleb, et oma õppematerjali standardite järgi vormimine võib olla veidi ahistav. Ja metaandmete lisamine tüütu tegevus. Samas kui teed ja kasutad  pidevalt materjale, siis on see kahtlemata vajalik: kuidas muidu õige asi üles leida ja kuhu see paigutada teistele leidmiseks. Iga korraga seda tehes peaks asi ju ka kergemaks ja loogilisemaks muutuma. Harjutamine teeb ju meistriks.

Minu praktiline ülesanne võtab luubi alla eelmise nädala soorituse: Talv looduses.

4.2.1 GENERAL.LANGUAGE – LOM 1.3 4.2.2 EDUCATIONAL.LEARNING RESOURCE TYPE – LOM 5.2 4.2.3 RIGHTS.COST – LOM 6.1 4.2.4 RIGHTS.COPYRIGHT AND OTHER RESTRICTIONS – LOM 6.2 4.2.5 RIGHTS.DESCRIPTION – LOM 6.3 4.3.1 GENERAL.TITLE – LOM 1.2 4.3.2 GENERAL.DESCRIPTION – LOM 1.4 4.3.3 GENERAL.KEYWORD – LOM 1.5 4.3.5 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ROLE – LOM 2.3.1 4.3.6 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ENTITY – LOM 2.3.2 4.3.7 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.DATE – LOM 2.3.3 4.3.9 EDUCATIONAL.INTENDED END USER ROLE – LOM 5.5 4.3.10 EDUCATIONAL.LEARNING CONTEXT – LOM 5.6 4.3.11 EDUCATIONAL.TYPICAL AGE RANGE – LOM 5.7 4.3.17 EDUCATIONAL.TYPICAL LEARNING TIME – LOM 5.9 4.3.18 EDUCATIONAL.DESCRIPTION – LOM 5.10

Eesti keel Veebileht: slaidid, test Ei Jah Talv Loomad talvel, talveilm, inimeste tegemised talvel Autor Kristi Rahn  19.02 2011 Õpetajad, õpilased Hariduslik, koolidele 7-9 aastased  Koolitund Materjali saab kasutada aastaaja talv õppimiseks nooremas kooliastmes. Saab teada loomade ja lindude elust talvel, talvele iseloomulikke tunnuseid. Võimaldab teha  õpitu kohta test.

Loodud õpiobjekt: Talv

Tegin õpiobjekti Talv, mis on mõeldud 1.-2.klassi õpilastele. Katsetasin vahendit CourseLab. Ei ole kõige lihtsam sisuloomisvahend, aga kuna juhend on olemas, siis selle abil saab asjaga hakkama. Hea on see, et saab kasutada, teksti, pilte, teste, animeeritud tegelasi, lisada linke, kõnemulle jne. Hätta jäin õpiobjekti ülespanemisega: avatud keskkonda seda veel panna ei taha, aga mingeid alternatiive ei tundu olevat. Kas keegi oskab välja pakkuda, kuidas ja kuhu seda kõige parem teha oleks?

Lisan hetkel vaid mõned illustreerivad pildid oma tööst: see muidugi ei anna objektiivset pilti õpiobjektist.

3.nädal Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Tunnistan, et selle nädala õppimiseks-läbitöötamiseks-katsetamiseks ettenähtud materjalihulk oli tõesti äärmiselt mahukas. Andsin oma parima, aga kõike huvipakkuvat läbi teha ja katsetada ei jõudnud. Eks seda tuleb siis edaspidi teha.
Lugesin läbi artikli õpiobjekti mõiste kujunemise ajaloost "An Abridged History of Learning Objects". Kuna selle materjali läbi lugemise järel polnud ma päris kindel, mis see õpiobjekt ikka on: sain küll aru, et selle mõiste taha mahub terve hulk erinevaid lähenemisi ja arusaami, siis otsisin lisa eestikeelsetest materjalidest. Leidsin Triin Marandi artikli "Õpiobjekt- mis loom see on?", mis minu jaoks asja oluliselt selgemaks muutis.

Õpiobjektide loomise vahenditega tutvusin ka. Siiani olen kasutanud pigem veebipõhiseid või arvutisse laaditavaid programme, millega saab teha teatud liiki õpiobjekte (Photo Story, timetoaster jne): pakutavad vahendid olid mulle võõrad. Kuna kujunduse poolest tundus kõige meeldivam CourseLab, siis katsetasin seda. Eestikeelse juhendi abil sain üsna mahuka õpiobjekti tehtud. Soovin katsetada ka teisi vahendeid: olen grupikaaslaste käest juba kuulnud, et exe on lihtsalt kasutatav. Proovin edaspidi teisigi vahendeid: huvi on juba seotud minu magistritööga, mille sisuks saab õppematerjalide loomine. Igasugused vihjed headele vahenditele on teretulnud!

Õpiobjektide ladudest olen kasutanud Koolielu ja Miksikest ja erinevate muuseumite kodulehekülgi (usun, et neidki võib siia sobitada). Sobivaid õpiobjekte leidsin enda jaoks ka  siit  Learning Resource Exchange for Schools ja OER Commons.

Kokkuvõtteks võib öelda, et informatsiooni sain sellel nädalal palju ja sellega toimetulemiseks pean veel palju aega ja energiat panustama. Kahtlemata on minu jaoks vajaliku teemaga: ja seetõttu jätkan sellel nädalal pakutuga ka edaspidi toimetamist.

Õpileping

Teema: Digitaalsete õpematerjalide koostamine


Eesmärgid:

• Saada informatsiooni erinevate vahendite kohta digitaalsete õppematerjalide koostamiseks.
• Kuna ma tegelen õppematerjalide väljatöötamisega ja see on ka mu magistritöö teemaks, siis tahan õpitud vahenditest leida parimad  rakendused oma tööks.
• Tahan avardada oma silmaringi, et ka ise osata paremini otsida ja leida sobivaimaid vahendeid digitaalsete õppematerjalide koostamiseks.
• Tahan katsetada võimalikult palju erinevaid programme, et leida just need, mis minu töö spetsiifika jaoks kõige paremaid rakendusi pakuvad.

Strateegiad:

• osalen aktiivselt kontaktpäevadel
• töötan läbi kursuse raames pakutavad õppematerjalid
• täidan oma ülesandeid õigeaegselt ja pühendumusega
• osalen aktiivselt rühmatöös
• jälgin rühmakaaslaste tegemisi ning annan tagasisidet teiste blogidele
• olen avatud uute vahendite katsetamisele
• rakendan õpitud teadmisi praktilistes tegevustes

Vahendid, ressursid:


Õppejõudude ja rühmakaaslaste poolt pakutavad programmid fototöötluseks, helitöötluseks ja videotöötluseks. Olen üht-teist selles vallas ka kasutanud ja katsetanud: loodan siiski leida uusi ja paremaid vahendeid. Ressursside hulka kuuluvad õppejõudude oskused-teadmised, rühmakaaslaste kogemused. Ka arvuti ja internet on vahendid, mille kasutamine on vältimatu. Blogide vahendusel toimub suur osa õppetööst.


Hindamine:


Kui ma leian selle kursuse käigus enda tööks sobivad programmid, põnevad ideed ja inspiratsiooniallikad, mis mind huvitava digitaalse õppematerjali loomisel aitavad, siis on kursus minu jaoks oma eesmärgid täitnud. Kui suudan enda poolt püstitatud eesmärkidest ja kavandatud tegevustest kinni pidada, siis jään oma sooritusega rahule.


Reflektsioon:


Kursus oli huvitav ja andis palju kasulikke teadmisi. Üldiselt said endale püstitatud eesmärgid täidetud ja strateegiast lähtudes: osalesin aktiivselt kontaktpäevadel, sooritasin koduseid töid vastavalt ajakavale. Püüdsin kõik pakutud õppematerjalid läbi lugeda ja neist enda jaoks vajalikku talletada. Kuna koduseid ülesandeid üldises mahus (kokkuvõttes teiste ainetega) oli palju, siis jäi vahel süvitsi minekuks aega väheks ja ilmselt peaks asju veel üle vaatama. 
Ka jäi pisut napiks kursusekaaslaste blogide kommenteerimine: tutvusin ma teiste mõtete ja tegemistega küll pidevalt. 
Väga vajalikud ja palju teadmisi-oskusi andvad olid minu jaoks meie praktikumid: õppisin palju, aga arenemisruumi on veel palju. Samas on mul nüüd palju oskusi, millest edasi minna. Igal juhul sain teada uusi vahendeid ja programme, mille abil oma tööd ja õppematerjale huvitavamaks ja interaktiivsemateks muuta. Päris kindel ma pole, kas just kõige õigemad lahendused oma õppematerjalide loomiseks olen leidnud, aga palju häid mõtteid ja võimalikke vahendeid küll. Pean selles osas veel süvenema, et kindel olla.
Osalesin aktiivselt rühmatöös ja kuna tegemist on toimiva kursusega, siis osalen ka edaspidi. 


Kokkuvõttes võin hinnata oma sooritust päris heaks. Ootused said täidetud, sest olin ise aktiivne. Samas on veel asju, millega selles vallas tegutseda ja protsess jätkub.