Ühest täielikku nimekirja minu personaalsesse õpikeskkonda kuuluvatest vahenditest on hetkel keeruline teha, sest see on pidevalt muutuv (uued ained, uued õppejõud, uued õppematerjalid, uued veebivahendid).
Siin siis hetkeolukord.
Wednesday 27 October 2010
Personaalsed õpikeskkonnad
Minu jaoks on personaalne õpikeskkond keskkond, milles ma õpin ja arenen. See on kogum erinevatest vahenditest (raamatud, veebipõhised materjalid, veebikeskkonnad, arvuti, koht õppimiseks jne), inimestest, kes mind õppetöös juhendavad, toetavad (õppejõud, kaasüliõpilased) ja eelkõige minu enda hetkevajadus ja üldine õpimotivatsioon, mis mulle hetkel sobiva vahendi või õppimiskoha laseb valida. Kohati dikteerib minu poolt valitud õppekava mulle vahendeid jm keskkonnategureid, mida ma õppimisel pean kasutama, aga kohati sõltub see minu enda valmisolekust teatud viise ja vahendeid rakendada.
Ühest täielikku nimekirja minu personaalsesse õpikeskkonda kuuluvatest vahenditest on hetkel keeruline teha, sest see on pidevalt muutuv (uued ained, uued õppejõud, uued õppematerjalid, uued veebivahendid).
Siin siis hetkeolukord.
Ühest täielikku nimekirja minu personaalsesse õpikeskkonda kuuluvatest vahenditest on hetkel keeruline teha, sest see on pidevalt muutuv (uued ained, uued õppejõud, uued õppematerjalid, uued veebivahendid).
Siin siis hetkeolukord.
E-portfoolio
Kui Tiigrihüppe SA koolitajaks kandideerisin, siis üks tingimus oli luua enda e-portfoolio. Tookord oli mõiste ise minu jaoks äärmiselt ähmane. Püüdsin siiski omale e-portfoolio teha, lähtudes ennekõike sellest, et seal kajastuks minu poolt tehtu koos analüüsiga. Kerge see polnud.
Lugedes nüüd läbi materjalid e-portfooliote kohta, sain aru, et tegemist ongi mõistega, mis pole väga täpselt määratletud.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
E-portfooliol puudub ühtne ja üldtunnustatud definitsioon, mida mõned asjatundjad peavad isegi positiivseks nähtuseks (Eife-L 2009). E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist. Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab
teha.
http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Või öelda, et oma e-portfooliot tehes lähtusingi sellest, et see kajastaks minu poolt korda saadud asju, et ta näitaks mu oskusi ja pädevusi ja tõestaks, et olen pidevalt arenemas. Minu portfoolio võib liigitada ühest küljest personaalse arengut kajastavaks, teisalt esitlusportfoolioks.
Selles on minu CV, erinevad tegevused, mis peaksid näitama minu haridustehnoloogilisi kui ka teisi pädevusi.
Kuna minu IKT-alased oskused on pidevas arenemises, aga hetkel pole need veel väga head, siis lähtusin keskkonna valikul sellest, et ma ise selle tegemisega hakkama saaksin ja hiljem seda ka hallata suudaksin.
Mõne aja pärast, kui mu pädevused on paranenud, siis soovin teha uue ja parema e-portfoolio, mille ülesehitus oleks parem. Olen Arkadiga nõus, et e-portfoolio peaks olema väga hästi tehtud, et selles kajastuv ikka inimesele positiivset reklaami teeks, aga mitte ei vähendaks tema väärtust.
Saades nüüd enam teada portfooliotest ja nende kasutamisvõimalustest, soovin kindlasti kasutada ka õpi-, rühma- ja tööportfooliot. Seda siis nii oma õpingute jaoks magistriõppes kui ka igapäevases töös tehtu fikseerimiseks ja analüüsiks. Viimati mainitud tegevused on üks osa minu tööst ja miks mitte kasutada selleks siis kaasaegsemaid vahendeid nt e-portfooliot.
Lugedes nüüd läbi materjalid e-portfooliote kohta, sain aru, et tegemist ongi mõistega, mis pole väga täpselt määratletud.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
E-portfooliol puudub ühtne ja üldtunnustatud definitsioon, mida mõned asjatundjad peavad isegi positiivseks nähtuseks (Eife-L 2009). E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist. Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab
teha.
http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Või öelda, et oma e-portfooliot tehes lähtusingi sellest, et see kajastaks minu poolt korda saadud asju, et ta näitaks mu oskusi ja pädevusi ja tõestaks, et olen pidevalt arenemas. Minu portfoolio võib liigitada ühest küljest personaalse arengut kajastavaks, teisalt esitlusportfoolioks.
Selles on minu CV, erinevad tegevused, mis peaksid näitama minu haridustehnoloogilisi kui ka teisi pädevusi.
Kuna minu IKT-alased oskused on pidevas arenemises, aga hetkel pole need veel väga head, siis lähtusin keskkonna valikul sellest, et ma ise selle tegemisega hakkama saaksin ja hiljem seda ka hallata suudaksin.
Mõne aja pärast, kui mu pädevused on paranenud, siis soovin teha uue ja parema e-portfoolio, mille ülesehitus oleks parem. Olen Arkadiga nõus, et e-portfoolio peaks olema väga hästi tehtud, et selles kajastuv ikka inimesele positiivset reklaami teeks, aga mitte ei vähendaks tema väärtust.
Saades nüüd enam teada portfooliotest ja nende kasutamisvõimalustest, soovin kindlasti kasutada ka õpi-, rühma- ja tööportfooliot. Seda siis nii oma õpingute jaoks magistriõppes kui ka igapäevases töös tehtu fikseerimiseks ja analüüsiks. Viimati mainitud tegevused on üks osa minu tööst ja miks mitte kasutada selleks siis kaasaegsemaid vahendeid nt e-portfooliot.
Friday 15 October 2010
Sotsiaalse meedia vahendid
Mis on sotsiaalne meedia?
Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.
http://www.fredcavazza.net/files/Q2-08/SocialMediaLandscape.jpg
On ju sotsiaalse meedia vahendid:
1. kiired
2. avatud iseloomuga
3. koostööks väga sobivad
4. õppuritele tuttavad
5. kiirelt arenevad
6. enamasti tasuta
Aga võivad kaasneda probleemid:
1. turvalisusega
2. vahendite paljususega
3. veebiviisakusega
4. õppimisele keskendumisega, sest lisandub suur infomüra
Õpikeskkonnad on loodud õppimiseks ja seetõttu selleks ka sobivad. Nende loomisel on silmas peetud hariduslikke eesmärke. Nende sisu ja kasutamine on kontrollitud ja turvalisem.
Sotsiaalse meedia vahendid on loodud eelkõige suhtlemiseks ja info vahendamiseks. Õpilastele need meeldivad, sest pakuvad koostöövõimalusi neile tuttavas keskkonnas/maailmas. Pakkudes õppimiseks mõnda sellist vahendit, on õpilaste huvi ja aktiivsus suurem. Enne sellise vahendi kasutama hakkamist peab aga õpetaja hoolega mõtlema, miks ja kuidas üht või teist vahendit saab võimalikult suure kasuteguri, aga samas minimaalse riskiteguriga kasutada.
Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.
Inimene on sotsiaalne olend: oleme mõjutatud sellest, mida arvavad teised meist, tahame igal võimalikul juhul oma arvamust avaldada, end sotsiaalselt kuuldavaks teha. Sotsiaalmeedia keskkonnad annavad selleks hea võimaluse: suhtluspiirkond on avatud, kontaktide arv lõputu, kui seda vaid soovida. Info hankimiseks kulub vaid hetk ja enda mõtete avaldamiseks piisab vaid mõnest näpuliigutusest ning see levib suure hulga inimesteni.
See on õppimiseks, info vahetamiseks ja uute teadmiste hankimiseks kiire moodus. Üha enam kasutavad seda ära ka nimesed, kelle ülesandeks on teisi harida. Õpetajad kasutavad õppetööks blogisid, Flickr´it, Google Docs´i, wikisid. Infot edastatkse õppuritele kasutades Facebook´i, Twitterit, Slideshare´i või Youtube´i. Võimalused on piiramatud ja rumal oleks need kasutamata jätta. On ju sotsiaalse meedia vahendid:
1. kiired
2. avatud iseloomuga
3. koostööks väga sobivad
4. õppuritele tuttavad
5. kiirelt arenevad
6. enamasti tasuta
Aga võivad kaasneda probleemid:
1. turvalisusega
2. vahendite paljususega
3. veebiviisakusega
4. õppimisele keskendumisega, sest lisandub suur infomüra
Õpikeskkonnad on loodud õppimiseks ja seetõttu selleks ka sobivad. Nende loomisel on silmas peetud hariduslikke eesmärke. Nende sisu ja kasutamine on kontrollitud ja turvalisem.
Sotsiaalse meedia vahendid on loodud eelkõige suhtlemiseks ja info vahendamiseks. Õpilastele need meeldivad, sest pakuvad koostöövõimalusi neile tuttavas keskkonnas/maailmas. Pakkudes õppimiseks mõnda sellist vahendit, on õpilaste huvi ja aktiivsus suurem. Enne sellise vahendi kasutama hakkamist peab aga õpetaja hoolega mõtlema, miks ja kuidas üht või teist vahendit saab võimalikult suure kasuteguri, aga samas minimaalse riskiteguriga kasutada.
Subscribe to:
Posts (Atom)