Reflektsioon

Kursusele püstitatud eesmärgid said osaliselt täidetud. Põhjuseks ka see, et esialgu ei osanud endale täpselt ette kujutada, mida ma kursuselt ootan.

Sain infot uute õpikeskkondade ja õpivõrgustike kohta. Uute keskkondade rakendamine täiskasvanute koolitamiseks ei õnnestunud. See jääb tulevikuperspektiiviks.

Õpilepingus lubatud punktid said üldiselt täidetud. Tekkis süsteemsem arusaamine õpikeskkondadest ja –võrgustikest, selgemaks said nendega seotud mõisted.  Igal juhul pean mõningaid keskkondi paremini tundma õppima.  Standardid on üks teema, millega veel pean tegelema. Kindlasti hakkan hiljem rakendama oma töödes õpikeskkondade kontseptuaalset disaini.

Kuna ma pole tegev haridustehnoloog, siis on mul arenguruumi kindlasti.

Tehnoloogiad ja standardid

Väga tehniline teema seekord! Kuna ma olen haridustehnoloogias kokku puutunud rohkem haridusliku poole, kui et tehnoloogiaga, siis selle materjali läbitöötamine oli aeganõudev ja raske ning loodetud selget arusaamist ei tekkinud.
Varem tuttavad olid mulle eportfooliod, Flickr, Delicious ja RSS ning Atom olid tuttavad. Nende sisu ja tööpõhimõte sai küll alles nüüd selgemaks (tean nüüd, et Bloggeri muudatuste edastamine käib läbi RSSi ja Wordpress läbi Atomi). Ka olid mulle tuttavad mõisted pluginad ja vistutamine: ikka on ette tulnud, et olen pidanud töö käigus midagi vistutama või pannud mõne plugina või vidina paika. Mõiste folksonoomia tundus tore: enne seda ei teadnud, kuigi olin seda eneselegi teadmata rakendanud (Flickr), ja selle sisu oli arusaadav (mida kõigi teiste teemaga seotud mõistete kohta öelda ei saa!).
Õpikeskkondadega seotud standard SCORM jäi mulle veel veidi kaugeks: sellega pean veel tegelema. Martin Sillaots suutis õppedisaini standardid meile eelmises loengus kenasti tuttavaks teha.
Ühekordse sisselogimistehnoloogiaga olen samuti kokku puutunud, aga mõiste polnud küll teadvuses kohta leidnud.
Üldiselt arvan, et seda teemat võiks järgmisel korral käsitleda: et olla kindel, et me mõistetest õigesti aru saime ja hiljem teaksime ise ka asjadest õiges kontekstis rääkida.

Õpivõrgustikud

Õppimisprotsessi käigus tekib õige pea õpivõrgustik, mis pidevalt õppija eesmärke ja vajadusi silmas pidades laieneb. Õpivõrgustikus on inimesed, kes on omavahel selles protsessis seotud ja keda seovad ühine eesmärgid midagi omandada, milleski selgusele jõuda.
Minu õpivõrgustik on selle mõne ühise kuu jooksul juba oluliselt laienenud ja inimesi, kelle juhendamisel ja toel õppida, tekib järjest nii virtuaalselt kui ka vahetu kontakti kaudu juurde. Õppimisprotsess peaks seeläbi samuti muutuma järjest aktiivsemaks ja edukamaks. Peaasi on muidugi mitte kaotada silme eest eesmärke, mille nimel me koos tegutseme.
Sotsiaalsed võrgustikud jätaks sellest teemast hetkel kõrvale: ka nende kaudu võib ja saab õppida, aga seal on ka palju muud "müra", mis segab õppimist.

Kahte õpivõrgustikku võrreldes olen ma nõus Elyna ja Urve poolt pakutud võrdlemisalustega. Lisan siia omapoolse tabeli kahe õpivõrgustiku võrdlusega.

	Õpikeskkonnad ja-võrgustikud	PLENK  2010 (Personal Learning Envronments Networks and Knowledge
Keskkond	Virtuaalne ja  reaalne(klassiruum)	Virtuaalne
Osalejad	Õppejõud ja tudengid	Õppejõud ja registreerunud inimesed
Aeg	1 semester	10 nädalat
Tegevused	Õppematerjalidega  tutvumine blogi kaudu, ülesannete täitmine oma blogi vahendusel, kaasõpilaste töödega tutvumine, nende kohta arvamuse avaldamine, kontaktseminarid	Õppematerjalidega tutvumine ajaveebi kaudu, kaaslaste töödega tutvumine, arvamuse avaldamine
Ülesehitus	Iga nädal uus teema, millega tegeletakse	Iga nädal uus teema, millega tegeletakse
Vahendid	Arvuti, netiühendus, ruum koos tehnikaga kontaktseminariks	Arvuti, netiühendus (avatud ja ka suletud netikeskkonnad)
Seotus	Õppijad ja õppejõud on omavahel rohkem seotud, sest saavad ka vahetult kokku	Seotus nõrgem: puudub vahetu kontakt

Personaalsed õpikeskkonnad

Minu jaoks on personaalne õpikeskkond keskkond, milles ma õpin ja arenen. See on kogum erinevatest vahenditest (raamatud, veebipõhised materjalid, veebikeskkonnad, arvuti, koht õppimiseks jne),  inimestest, kes mind õppetöös juhendavad, toetavad (õppejõud, kaasüliõpilased) ja eelkõige minu enda  hetkevajadus ja  üldine õpimotivatsioon, mis mulle hetkel sobiva vahendi või õppimiskoha laseb valida. Kohati dikteerib minu poolt valitud õppekava mulle vahendeid jm keskkonnategureid, mida ma õppimisel pean kasutama, aga kohati sõltub see minu enda valmisolekust teatud viise ja vahendeid rakendada.
Ühest täielikku nimekirja minu personaalsesse õpikeskkonda kuuluvatest vahenditest on hetkel keeruline teha, sest see on pidevalt muutuv (uued ained, uued õppejõud, uued õppematerjalid, uued veebivahendid).
Siin siis hetkeolukord.

E-portfoolio

Kui Tiigrihüppe SA koolitajaks kandideerisin, siis üks tingimus oli luua enda e-portfoolio. Tookord oli mõiste ise minu jaoks äärmiselt ähmane. Püüdsin siiski omale e-portfoolio teha, lähtudes ennekõike sellest, et seal kajastuks minu poolt tehtu koos analüüsiga. Kerge see polnud.
Lugedes nüüd läbi materjalid e-portfooliote kohta, sain aru, et tegemist ongi mõistega, mis pole väga täpselt määratletud.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
E-portfooliol puudub ühtne ja üldtunnustatud definitsioon, mida mõned asjatundjad peavad isegi positiivseks nähtuseks (Eife-L 2009). E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist. Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab
teha.
http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Või öelda, et oma e-portfooliot tehes lähtusingi sellest, et see kajastaks minu poolt korda saadud asju, et ta näitaks mu oskusi ja pädevusi ja tõestaks, et olen pidevalt arenemas. Minu portfoolio võib liigitada ühest küljest personaalse arengut kajastavaks, teisalt esitlusportfoolioks.
Selles on minu CV, erinevad tegevused, mis peaksid näitama minu haridustehnoloogilisi kui ka teisi pädevusi.

http://kristirahneportfoolio.wikispaces.com/

Kuna minu IKT-alased oskused on pidevas arenemises, aga hetkel pole need veel väga head, siis lähtusin keskkonna valikul sellest, et ma ise selle tegemisega hakkama saaksin ja hiljem seda ka hallata suudaksin.
Mõne aja pärast, kui mu pädevused on paranenud, siis soovin teha uue ja parema e-portfoolio, mille ülesehitus oleks parem. Olen Arkadiga nõus, et e-portfoolio peaks olema väga hästi tehtud, et selles kajastuv ikka inimesele positiivset reklaami teeks, aga mitte ei vähendaks tema väärtust.

Saades nüüd enam teada portfooliotest ja nende kasutamisvõimalustest, soovin kindlasti kasutada ka õpi-, rühma- ja tööportfooliot. Seda siis nii oma õpingute jaoks magistriõppes kui ka igapäevases töös tehtu fikseerimiseks ja analüüsiks. Viimati mainitud tegevused on üks osa minu tööst ja miks mitte kasutada selleks siis kaasaegsemaid vahendeid nt e-portfooliot.

Sotsiaalse meedia vahendid

Mis on sotsiaalne meedia?
Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja  selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.

http://www.okia.ee/blog/2009/11/mis-on-sotsiaalne-meedia-ja-turundamine-sotsiaalmeedias/

http://www.fredcavazza.net/files/Q2-08/SocialMediaLandscape.jpg

Inimene on sotsiaalne olend: oleme mõjutatud sellest, mida arvavad teised meist, tahame igal võimalikul juhul oma arvamust avaldada, end sotsiaalselt kuuldavaks teha. Sotsiaalmeedia keskkonnad annavad selleks hea võimaluse: suhtluspiirkond on avatud, kontaktide arv lõputu, kui seda vaid soovida. Info hankimiseks kulub vaid hetk ja enda mõtete avaldamiseks piisab vaid mõnest näpuliigutusest ning see levib suure hulga inimesteni.

See on õppimiseks, info vahetamiseks ja uute teadmiste hankimiseks kiire moodus. Üha enam kasutavad seda ära ka nimesed, kelle ülesandeks on teisi harida. Õpetajad kasutavad õppetööks blogisid, Flickr´it, Google Docs´i, wikisid. Infot edastatkse õppuritele kasutades Facebook´i, Twitterit, Slideshare´i või Youtube´i. Võimalused on piiramatud ja rumal oleks need kasutamata jätta.
On ju sotsiaalse meedia vahendid:
1. kiired
2. avatud iseloomuga
3. koostööks väga sobivad
4. õppuritele tuttavad
5. kiirelt arenevad
6. enamasti tasuta
Aga võivad kaasneda probleemid:
1. turvalisusega
2. vahendite paljususega
3. veebiviisakusega
4. õppimisele keskendumisega, sest lisandub suur infomüra


Õpikeskkonnad on loodud õppimiseks ja seetõttu selleks  ka sobivad. Nende loomisel on silmas peetud hariduslikke eesmärke. Nende sisu ja kasutamine on kontrollitud ja turvalisem.
Sotsiaalse meedia vahendid on loodud eelkõige suhtlemiseks ja info vahendamiseks. Õpilastele need meeldivad, sest  pakuvad koostöövõimalusi neile tuttavas keskkonnas/maailmas. Pakkudes õppimiseks mõnda sellist vahendit, on õpilaste huvi ja aktiivsus suurem. Enne sellise vahendi kasutama hakkamist peab aga õpetaja hoolega mõtlema, miks ja kuidas üht või teist vahendit saab võimalikult suure kasuteguri, aga samas minimaalse riskiteguriga kasutada.

Õpikeskkond

Mis on õpikeskkond?

Minu jaoks on õpikeskkond koht, kus on loodud soodsad  tingimused õppimiseks-arenemiseks. Pole oluline kas see toimub klassiruumis, muuseumis, metsas või virtuaalses keskkonnas.  Uute erinevate teadmiste- kogemuste saamiseks ongi vaja mitmesuguseid  kohti, kus protsess saaks võimalikult suure kasuteguriga kulgeda.  Õigesti valitud keskkond (nii ruum, inimesed kui ka vahendid) loob eeldused edukaks õppimiseks.

www.miksike.ee

Miksike on õpikeskkond, millega ma ilmselt kõige rohkem tuttav olen, sest selle kasutamine kuulub ühel või teisel moel mu töö juurde. See  õpikeskkond on loodud just õpetajatele ja seda saab kasutada edukalt õppetöö läbiviimisel  algklassidele, põhikoolile kui ka vähemal määral gümnaasiumile. See keskkond pakub õpetajatele töölehti, mida saab välja printida, veebipõhiseid töölehti ning  õppemänge, ka õpilaste teadmiste testimise-kontrollimise võimalusi.

+

Lihtsa struktuuriga, kasutajasõbralik. Sealt leiab kerge vaevaga erinevaid  töölehti. Väga hea on Pranglimine peastarvutamise treenimiseks. Veebipõhised õppemängud on õppekavaga seotud ja enamasti hästi koostatud. Õpilastele meeldivad need  töölehed ja õppemängud.

¯  Töölehtede kasutamisel peab olema kriitiline: esineb vigu. Üsna palju on sarnase ülesehitusega ülesandeid. Pidev kasutamine võib tekitada tüdimust. Uuenemine aeglane.

ÕPILEPING

Teema: erinevate õpikeskkondade ja –võrgustikega tutvumine ja nende rakendamine õppetöös.kasutusvõimalused nii väikeste kui ka suurte õppuritega, nende keskkondade kasutamine igapäevases õppetöös.

Eesmärgid:

·         tutvuda uute õpikeskkondadega

·         saada rohkem teada õpivõrgustike kohta

·         leida uusi võimalusi erinevate õpikeskkondade kasutamiseks algklassilaste õpetamisel

·         kasutada uusi õpikeskkondi täiskasvanud õppurite koolitamisel

Strateegiad:

·         osalen aktiivselt e-õppes: täidan õpiülesandeid oma blogis, jälgin kaasõppurite  blogisid

·          tutvun iseseisvalt õppematerjalidega

·         osalen kontaktpäevadel

·         rakendan õpitud keskkondi praktiliselt oma töös nii algklassiõpilaste tundides kui ka täiskasvanute koolitamisel

·         oman süsteemsemat arusaamist õpivõrgustikest ja nende kasutamisest

Vahendid ja ressursid

Kasutan õppematerjale ja veebis leiduvaid tekste õpikeskkondade ja –võrgustike kohta. Vajan kindlasti edukaks õppetööks arvutit ja Interneti-ühendust, õppejõudude tarku mõtteid  ja kaasõppurite teraseid tähelepanekuid.

Hindamine

Kui on olemas uued teadmised ja arusaam süsteemist ning kõik omandatu on kriitiliselt hinnatud ja vastavalt sobivad keskkonnad ka  praktiliselt kasutusele võetud, siis on ka eesmärgid täidetud ja võib endaga rahule jääda.

Reflektsioon

Enesetutvustus

Siit tuleb siis minu lühitutvustus.
Mina olen Kristi. Elan ja toimetan Tallinnas. Ametialaselt olen Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja ja algõpetuse õppetooli juhataja. Tegelen väikeste õppurite ja nende õpetajatega. Lisaks sellele olen Tiigrihüppe SA koolitaja ja eTwinningu mentor ning kirjutan ka algklassidele õppematerjale.
Kodus olen emaks kahele pojale ja kasvatan lisaks ka väikest koerapoissi.
See kõik tähendab, et mul on palju toimetusi ja vähe aega, aga see-eest pole igavuse üle küll põhjust kurta.
Kuna olen loomult aktiivne ja pidevalt valmis uut avastama ja õppima, siis otsustasin sel aastal oma õpinguid jätkata. Praeguses kontekstis olengi siis haridustehnoloogia magistrant.
Loodan, et õpingud ja koosarenemine toob minu ellu uusi põnevaid inimesi, teadmisi, oskusi ja väljakutseid tulevikuks.

Tere tulemast!

Minu uus ajaveeb, kuhu kõik õppematerjalid ja tehtud tööd saab üles panna.  Loodetavasti saab sellest sisukas ja rahulolu tagav blogi!