Tehnoloogiad ja standardid

Väga tehniline teema seekord! Kuna ma olen haridustehnoloogias kokku puutunud rohkem haridusliku poole, kui et tehnoloogiaga, siis selle materjali läbitöötamine oli aeganõudev ja raske ning loodetud selget arusaamist ei tekkinud.
Varem tuttavad olid mulle eportfooliod, Flickr, Delicious ja RSS ning Atom olid tuttavad. Nende sisu ja tööpõhimõte sai küll alles nüüd selgemaks (tean nüüd, et Bloggeri muudatuste edastamine käib läbi RSSi ja Wordpress läbi Atomi). Ka olid mulle tuttavad mõisted pluginad ja vistutamine: ikka on ette tulnud, et olen pidanud töö käigus midagi vistutama või pannud mõne plugina või vidina paika. Mõiste folksonoomia tundus tore: enne seda ei teadnud, kuigi olin seda eneselegi teadmata rakendanud (Flickr), ja selle sisu oli arusaadav (mida kõigi teiste teemaga seotud mõistete kohta öelda ei saa!).
Õpikeskkondadega seotud standard SCORM jäi mulle veel veidi kaugeks: sellega pean veel tegelema. Martin Sillaots suutis õppedisaini standardid meile eelmises loengus kenasti tuttavaks teha.
Ühekordse sisselogimistehnoloogiaga olen samuti kokku puutunud, aga mõiste polnud küll teadvuses kohta leidnud.
Üldiselt arvan, et seda teemat võiks järgmisel korral käsitleda: et olla kindel, et me mõistetest õigesti aru saime ja hiljem teaksime ise ka asjadest õiges kontekstis rääkida.

Õpivõrgustikud

Õppimisprotsessi käigus tekib õige pea õpivõrgustik, mis pidevalt õppija eesmärke ja vajadusi silmas pidades laieneb. Õpivõrgustikus on inimesed, kes on omavahel selles protsessis seotud ja keda seovad ühine eesmärgid midagi omandada, milleski selgusele jõuda.
Minu õpivõrgustik on selle mõne ühise kuu jooksul juba oluliselt laienenud ja inimesi, kelle juhendamisel ja toel õppida, tekib järjest nii virtuaalselt kui ka vahetu kontakti kaudu juurde. Õppimisprotsess peaks seeläbi samuti muutuma järjest aktiivsemaks ja edukamaks. Peaasi on muidugi mitte kaotada silme eest eesmärke, mille nimel me koos tegutseme.
Sotsiaalsed võrgustikud jätaks sellest teemast hetkel kõrvale: ka nende kaudu võib ja saab õppida, aga seal on ka palju muud "müra", mis segab õppimist.

Kahte õpivõrgustikku võrreldes olen ma nõus Elyna ja Urve poolt pakutud võrdlemisalustega. Lisan siia omapoolse tabeli kahe õpivõrgustiku võrdlusega.

	Õpikeskkonnad ja-võrgustikud	PLENK  2010 (Personal Learning Envronments Networks and Knowledge
Keskkond	Virtuaalne ja  reaalne(klassiruum)	Virtuaalne
Osalejad	Õppejõud ja tudengid	Õppejõud ja registreerunud inimesed
Aeg	1 semester	10 nädalat
Tegevused	Õppematerjalidega  tutvumine blogi kaudu, ülesannete täitmine oma blogi vahendusel, kaasõpilaste töödega tutvumine, nende kohta arvamuse avaldamine, kontaktseminarid	Õppematerjalidega tutvumine ajaveebi kaudu, kaaslaste töödega tutvumine, arvamuse avaldamine
Ülesehitus	Iga nädal uus teema, millega tegeletakse	Iga nädal uus teema, millega tegeletakse
Vahendid	Arvuti, netiühendus, ruum koos tehnikaga kontaktseminariks	Arvuti, netiühendus (avatud ja ka suletud netikeskkonnad)
Seotus	Õppijad ja õppejõud on omavahel rohkem seotud, sest saavad ka vahetult kokku	Seotus nõrgem: puudub vahetu kontakt