Reaalkoolis nähtu-kuuldu oli huvitav ja inspireeriv. I-Padid tundusid päris toreda vahendina, et algklassides õppetööd huvitavamaks muuta. Muidugi sobivad nad ka suurematele õpilastele, aga algklassidele eriti hästi. Meeldis ka klassiblogide tegemine. Olen seda ka ise lastega teinud, aga kogu kooli ulatuses pole sellist blogimist enne näinud.
Kodune töö:
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri plaan ja toimimine
Tegin selle mõistekaardina. Kasutasin programmi FreeMind. Andmed sain Ingridilt: seega on see meie ühine projekt.
2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused
Ma arvan, et GAGi taristu on otstarbekalt kasutusel ja leiavad pidevalt rakendamist: olgu siis tegemist arvutite, puutetahvlite vms. Ka arvutiklassid on enamasti hõivatud ja sinna tundi planeerides peab varakult aja kinni panema.
Osa kasutusel olevast tehnikast on juba üsna paljukasutatud: selle väljavahetamine oleks kindlasti üks tulevikuplaane. Ka võiks olla rohkem häid, aga kahjuks tasulisi programme, mida kasutada. Õpetajate valmisolek arvutitega ainetunde läbi viia on kasvanud, aga on veel terve rida õpetajaid, keda see ei huvita: ka nemad võiksid end uuemate tehnoloogiavõimalustega kurssi viia. Kui aga mõelda, et huvi suureneb, siis ilmselt peaks ka arvutiklasside arv kasvama.
I-Padid algklassidele: miks ka mitte!
Kuidas HT käitub?
Haridustehnoloog on inimene, kes peab jõudma uuenduslike tehnoloogia saavutustega, mis haridust edendada aitavad, iga oma kolleegini: olgu see ülemus (kelle heakskiiduta jäävad uuendused ja head tehnikasaavutused vaid unistusteks), õpetaja (kes vähemal või rohkemal määral oskab või tahab ITd hariduse hüvanguks kasutada) või majandusjuhataja (kes rõõmsal meelel juhtmeid vedada ja ühendada laseb) jne. Järelikult peab haridustehnoloog olema väga hea strateeg: ta leiab iga indiviidi südamesse tee õigeid meetodeid valides (meelitades, ähvardades, kasutades kavalat taktikat tema-juba-lubas-seda-teha-miks-siis-mitte-sina, entusiasmiga nakatades, eeskujuga julgustades jne). Hea haridustehnoloog on asendamatu abimees (naine) koolis, aga ka hea teiste rakendaja. Haridustehnoloog on hea visioonitundega ja laia silmaringiga ning kiire mõtlemisega ja tegutsemisega: tema teadmised, oskused ja hea reaktsioonivõime teevad temast peaaegu superinimese.
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?
Läheneda personaalselt. Nt:vaata, kui hea asja ma leidsin! See sobiks väga hästi sinu klassile/ sinu aine jaoks.
Läheneda vajadusele ja õpetajate initsiatiivile toetudes. Saata kiri: Kuna paljud on tundnud puudust sellisest toredast vahendist/ koolitusest, siis teile vastu tulles tuleb koolitus... Kes saaks sellest siis veel keelduda!
Läheneda autoriteediga mõjutades. Nt: Meie majas on vaja arendada IKT-alaseid oskusi nagu selgus viimasest küsitlusest- seega on oluline Teie osalemine koolitusel.
Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?
Meie koolis kasutatakse päris palju erinevaid e-keskkondi, sest meil on väga hea haridustehnoloog ja ka palju entusiastlikke õpetajaid. Valik lähtub eelkõige ainest, mida õpetatakse.
Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...
Enamus pakkumisi, mida võiks kasutada, on tulnud haridustehnoloogilt. Aga oma mõtteid ja vajadusi annavad teada ka õpetajad, õppetoolijuhatajad, kasinamalt juhtkond. Otsuse, mida kasutada, mis vallas koolitada, langetab haridustehnoloog eelnevast lähtudes.
Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?
Üldiselt on valikud olnud õiged. Ei meenu, et midagi oleks olnud täiesti ebaõnnestunud. Mõnele koolitusele on vähem osalejaid olnud pigem ajafaktorist lähtudes (pingeline tööperiood, pühade-eelne aeg jne).
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Ilma analüüsimata ei saa. Kui sa ei vaata üle, mida sa oled teinud, ei analüüsi seda, siis kus sa tead, kuhu edasi liikuda, mida muuta, et olla veelgi tõhusam, et teha seda, mis veel parendamist vajab.
Lisaülesanne: näpunäiteid tegev HT-lt kuidas jõuda koolijuhini - nippe ja trikke
Kuna ma pole tegev haridustehnoloog, siis nipisoovitusi oma kogemusest pakkuda pole. Küll aga olles ise poolenisti juhtkonnas, siis mulle tundub, et toimib konkurentsile vihjamine (meie konkurentkoolil on juba sellised oskused, vahendid, me pole ju kehvemad. Või me oleme ju innovaatilised ja teistest paremad, siis peaksid meil kindlasti olema sellised vahendid, meie töötajad nii koolitatud jne).
